«
»



 

Eesti keele A2 taseme kursus

Eesti keele A2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse kursus
 
Täienduskoolitusasutuse nimetus:
 
Kamelia Koolituskeskus MTÜ  Kamelia 80055050
 
  1. Õppekava nimetus: „MTÜ Kamelia A2-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolituse õppekava“.
Koolituse koht: Narva, 20303 Hariduse tn. 11 
Koolituse kogumaht: 310 akadeemilist tundi,millest 200 tundi on auditoorset tööd ja 110 tundi on iseseisvat tööd.
Koolituse periood: 31.10.2018-01.09.2019.
Koolituse maksumus: 2200 eur.
Moodul 1: 31.10.2018-01.03.2019. 130 akadeemilist tundi, millest 80 tundi on auditoorset tööd ja 50 tundi
on iseseisvat tööd. 880 eur.
Moodul 2: 02.03.2019-01.06.2019.  90 akadeemilist tundi, millest 60 tundi on auditoorset tööd ja 30 tundi
on iseseisvat tööd. 660 eur.
Moodul 3:  02.06.2019-01.09.2019. 90 akadeemilist tundi, millest 60 tundi on auditoorset tööd ja 30 tundi
on iseseisvat tööd. 660 eur.


Koolituse koht: Narva-Jõesuu, 29023 Aia tn. 48A 
Koolituse kogumaht: 310 akadeemilist tundi, millest 200 tundi on auditoorset tööd ja 110 tundi on iseseisvat tööd.
Koolituse periood: 01.11.2018-15.09.2019
Koolituse maksumus: 2700 eur.
Moodul 1: 01.11.2018-01.03.2019. 130 akadeemilist tundi, millest 80 tundi on auditoorset tööd ja 50 tundi
on iseseisvat tööd. 1080 eur.
Moodul 2: 02.03.2019-01.06.2019.  90 akadeemilist tundi, millest  60 tundi on auditoorset tundi ja 30 tundi
on iseseisvat tööd. 810 eur
Moodul 3: 02.06.2019-15.09.2019.  90 akadeemilist tundi, millest 60 tundi on auditoorset tundi ja 30 tundi
on iseseisvat tööd. 810 eur.


Osaliselt õppepäevad Tartus ja Tartumaal.
Viime läbi koolitusi ka töökohal kui on tagatud koolituste läbiviimiseks vastavad ruumid ja nõutud varustus.

 
 
Moodul 1 + Moodul 2 + Moodul 3
      Koolituse kogumaht: 310 akadeemilist tundi, millest 200 tundi on auditoorset tööd ja  110 tundi iseseisvat tööd.
Moodul 1. Õppe kogumaht on 130 akadeemilist tundi, millest on 80 auditoorsed tundi ja 50 tundi on iseseisvat tööd.
Moodul 2. Õppe kogumaht on 90 akadeemilist tundi, millest 60 tundi on auditoorset tundi ja 30 tundi on iseseisvat tööd.
Moodul 3. Õppe kogumaht on 90 akadeemilist tundi, millest 60 tundi on auditoorset tundi ja 30 on iseseisvat tööd.
 
  1. Õppekavarühm ja õppekava koostamise alus
 
        Keeleõpe
 
 
Moodul 1
Mooduli  käigus arendatakse kõiki osaoskusi, aga fokuseeritud on rääkimisoskus. Õppija oskab rääkida igapäevateemadel ja kuulata ja mõista lihtsaid tekste. Oskab rääkida lihtsate väljenditega õppeprogrammi teemadel. Suurendatakse  sõnavara seonduvalt õppekava teemadega.
Moodul 2
Mooduli käigus arendatakse kõiki osaoskusi, aga fokuseeritud on kuulamisoskuse arendamine. Õppija saab aru lühitekstidest ja oskab neid tõlgendada ja oskab antud teemadel vestelda. Suurendatakse sõnavara seonduvalt õppekava teemadega.
Moodul 3
Mooduli käigus arendatakse kõiki osaoskusi ,aga fokuseeritud on lugemis ja kirjutamisoskus. Õppija oskab kirjutada lühitekste, täita ankeete, kirjutada kirju ja täita lihtsaid ametidokumente. Suurendatakse sõnavara seonduvalt õppekava teemadega.
 
 
  1. Õpiväljundid
 
Kuuldu mõistmine
Mõistab selgelt ja aeglaselt hääldatud fraase jm väljendeid, mis seostuvad esmatähtsate eluvaldkondadega (nt algeline isiku- ja pere teave, sisseostud, kodukoht, töö).
 
Loetu mõistmine
 
Mõistab lühikesi, lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid ja rahvusvahelise levikuga sõnu.
 
Rääkimisoskus
 
Oskab lihtsal viisil kirjeldada ja tutvustada inimesi, elu- ja töötingimusi ning igapäevatoiminguid; sõnastada, mis meeldib, mis mitte jne. Tekst moodustub lihtsate sidesõnadega seotud lihtfraasidest ja -lausetest.
 
Kirjutamisoskus
 
Oskab kirjutada lühikesi lihtsaid sõnumeid, mis puudutavad talle vajalikke asju.
 
 
  1. Õpingute alustamise tingimused test/ vestlus
 
Õpingute alustamise tingimused:
 
Kursusele registreerumine ja koolitusfirmasisene vestlus eesti keele õpetaja ja testitava vahel. A2-taseme kursustel osalemiseks on eelduseks A1-tasemel keeleoskus. Õpetaja suhtleb testitavaga stiilis, mida kasutatakse inimesega esmakohtumisel. Ta valib teemalehelt küsimused ja palub testitaval kordamööda nendele vastata. A1-tasemel keelekasutaja oskab lihtsal viisil suhelda tingimusel, et õpetaja räägib aeglaselt, vajadusel öeldut kordab või ümber sõnastab ning teda vestlemisel aitab. Testitav oskab kasutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohta, kus elab ja inimesi, keda tunneb. Teeb sageli pause, et otsida väljendeid, hääldada võõramaid sõnu või korrigeerida sõnastust.
 
 
  1. Õppe kogumaht, selle ülesehitus, õppekeskkond ja õppevahendid
 
Maht: 310 akadeemilist tundi, millest 200 tundi on auditoorset tööd ja 110 tundi iseseisvat tööd.
 
Õppekeskkond: loenguruum on valgustatud ja kaasaegse tehnikaga varustatud. Õppijate arv ühes grupis on maksimaalselt 15 inimest. Koolitused toimuvad Ida- Virumaal. Peamised õppeklassid aadressidel Jaama 14 Jõhvis ja Sillamäe Kesk 30.
 
Õppevahendid: õpik ja töölehed.
Õppeprotsess: Auditoorne ja iseseisev töö, mis tuleb õppijal sooritada auditoorse õppe vahelisel ajal. Üldjuhul on tegemist õppega, mis toimub 2-3 korda nädalas.
 
  1. Õppematerjalide loend
 
Põhiõpik: Merge Simmul, Inga Mangus, 2012. Tere jälle! Eesti keele õpik A1-A2 ja 2 CD-d (väljaandja Puškini Instituut, lisaks sõnavara kaardid (müügil eraldi).
 
Sirje Rammo, Maarika Teral, Birute Klaas-Lang, Mari Allik 2012. Keel selgeks! Eesti keele õpik täiskasvanutele. Kirjastus Avita.
 
Mare Kitsnik 2010. Kirjuta mulle. Eesti keele õppematerjal A1, A2.
 
Marju Ilves 2008. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Algaja keelekasutaja. A2- taseme eesti keele oskus.
 
Mall Pesti, Helve Ahi 2015. E nagu Eesti.
 
Inga Mangus, Merge Simmul 2014. Tere jälle! Eesti keele õpik A1-A2. Puškini Instituut.
 
Kursusel osaleja saab viiteid ja soovitusi internetis leiduvatele õppematerjalidele, et võimaldada õpitava võõrkeelega täiendavalt ja iseseisvalt tegeleda:
 
Keeleklikk: https://www.keeleklikk.ee
 
Migratsiooni ja Integratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed:  
http://www.meis.ee/raamatukogu
E-õppe materjalid (õppematerjalide kogumikud ja veebilehed)
http://e-materjalid.wikispaces.com/keele%C3%B5pe
 
Efant: www.efant.ee
 
Keeleveeb (sõnastikud): www.keeleveeb.ee
 
 
Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituut: https://www.ut.ee/sites/default/files/www_ut/ulikoolist/juhend_iseseisvaks_keeleop_est_rus_web.pdf
 
Eesti Keele Instituut: www.eki.ee
 
 
7. Õppe sisu
 
Teemad
 
  • Pere ja isikuandmed (kontaktandmed, sünniaeg ja -koht, perekond, sugulased).
 
  • Kodu, elukeskkond (kodu või korteri kirjeldamine, kodune majapidamine, kodu ja selle ümbrus, loodus, loomad, linnud, ilm).
 
  • Igapäevaelu (sisseostude tegemine, olme).
 
  • Vaba aeg (harrastused, vaba aja veetmine, kultuuriüritused, puhkus, puhkamisvõimalused Eestis, tähtpäevad).
 
  • Reisimine, transport (uued kohad, vaatamisväärsused, ühistransport, majutusasutused, reisimine Eestis).
 
  • Teenindus (teenindusasutustes: pangas, juuksuris, postkontoris; juhendid ja sildid).
 
  • Inimsuhted (suhted teiste inimestega, sõprus, emotsioonid).
 
  • Tervis ja tervishoid (arstiabi, terviseseisund).
 
  • Haridus, erialavalik, ametid (hariduskäik, õppevahendid, kaasõpilased, elukutse valik, erialad ja ametid).
 
  • Töö ja töösuhted (töökuulutused, tööintervjuu, tegevused tööl).
 
  • Toitumine (toitlustusasutused, söök, jook, menüü, toiduainete ostmine.
 
 
Omandatavad keeleteadmised
 
 
Kiri ja hääldus
Eesti tähestik. Hääliku ja tähe vaheline seos. Lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud; g, b, d helitus. Hääldamine, selle korrigeerimine, rõhk. Esimese ja teise silbi vokaali pikkus. Hääldamise erinevusi eesti ja vene keeles.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Nimisõna
Põhikäänded. Nimisõna käänded ainsuses; ainsuse omastava, osastava ja sisseütleva moodustamine; lühike ainsuse sisseütlev; mitmuse nimetava moodustamine.
 
 
Omadussõna Omadussõna võrdlusastmed: alg-, kesk-ja ülivõrre.
 
 
 
Tegusõna
Oleviku vorm; mineviku vormi moodustamine; ainsuse/ mitmuse pöördelõpud. Tegusõna pöördvormid kindla kõneviisi olevikus ja si-tunnusega lihtminevikus, jaatav ja eitav kõne.
Tegusõna ajad ja kõneviisid: kindel, tingiv, kaudne ja käskiv kõneviis; liht- ja täisminevik; tegusõna peavormid, nendest tuletatavad vormid; tegusõna põhivormid, neist tuletatavad
 
vormid; ühendtegusõna pööramine; ma– ja da-infinitiivi kasutamine.
Asesõna Isikulised asesõnad. Isikuliste asesõnade käänamine.
 
 
Arvsõna
Põhiarvsõnad. Põhiarvsõna ühildumine nimisõnaga. Põhi­arvsõnade (1…1000) kasutamine nimetavas käändes. Järgarvsõnade (1…31) kasutamine nimetavas, omastavas, sees- ja alalütlevaskäändes.
Aastaarvude kasutamine, vastused küsimustele millal? mitu? mitmes? mitmendal? mitmendas?
Rektsioon Rektsioon: käima kus?, aitama/abistama keda?, mängima mida? küsima kellelt?
 
Lause struktuur
Sõnade järjekord lauses. Küsilausete moodustamine: Kes on kes? Mis on mis? Kes on kus? Mis on kus? Millal? Kes mida teeb? Kes mida tegi?
 
 
 
 
Osaoskuste arendamine: kuulamine, kõnelemine, lugemine, kirjutamine
  • Rühma- ning paaristööd, rollimängud, diskussioon, vaidlused, tüüpsituatsioonide läbimängimine, probleemülesannete lahendamine.
 
  • Tekstide (häälega) lugemine, refereerimine, kokkuvõtete tegemine.
 
  • Kirjalikud ülesanded: õigekirja harjutused, kirja kirjutamine, ametlik ja tänukiri, postkaardi saatmine, sõbra kirjeldamine, kodukoha kirjeldamine jt.
 
  • Tekstide, laulude, raadiosaadete kuulamine ja selle põhjal ülesannete lahendamine.
 
  • Enesetutvus, lühidialoogide moodustamine.
 
 
Õppemeetodid: loeng, seminar, juhitud diskussioon, rollimäng, intervjuu, kirjalikud grammatika ülesanded, rühmatöö, paaristöö, praktiline töö, iseseisev töö.
 
Õpimotivatsiooni toetab turvaline ja rikastav õpikeskkond: rutiintegevused, näitlikkus, individuaalne lähenemine õppijatele, huvitav ja suhtlemiseks vajalik õppematerjal. Teemade ja õppetundide ainesisu arutatakse koos õpilastega.
 
Tähelepanu keskpunktiks on suulise kõne (kuulamine, rääkimine) arendamine. Õppetöös lähtutakse olemasolevast keele valdamise tasemest, õppimise kogemusest.
 
Autentsete tekstide kasutamine seob õppetöö tihedalt keelekeskkonna ja kultuurikontekstiga. Õpilasi suunatakse iseseisvalt leidma keelekeskkonnast autent–seid materjale ja neid õppetundides tutvustama.
 
Õppimisvõime tulemuslikkuse parandamise aluseks on sihipärane õpioskuste kujundamine: initsiatiiv rääkimissituatsioonide leidmisel, riskivalmidus suhtlemiseks, sõnavara ja reeglite, grammatika omandamise tehnikad, aktiivõppe meetodid suhtlemisoskuste kujundamiseks. Grammatika omandamine toimub peamiselt leksikaalselt, sõnavaragrammatikana.
 
Võimaluse korral jõutakse kõnepraktikas omandatu põhjal grammatiliste üldistusteni. Eelistatud on 3-faasiline õppimiskeskse õpiprotsessi mudel: evokatsioonifaas, tähenduse mõistmise faas, reflektsioonifaas.
 
Õpilaste keeleoskuse arengu hindamisel lähtutakse protsessihindamise põhi­mõtetest: võimalikult positiivsetest ilmingutest lähtuv hinnang edasiliikumisele, õpperühma töös osalemisele. Õpetajapoolse hinnangu andmisega kaasneb hindamiskriteeriumite tutvustamine õppijaile.
 
 
8. Hindamine ehk õppe lõpetamise tingimused
 
Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine vähemalt 65% auditoorsetes tundides ja lõputesti sooritamine. A2-taseme kirjeldusel põhineva eesti keele testiga kontrollitakse nelja osaoskust: kirjutamine, kuulamine, lugemine ja rääkimine. Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast, kirjalik osa hõlmab kirjutamist, kuulamist ja lugemist, suuline osa rääkimist. Kokku on A2-taseme testi eest võimalik saada 80 punkti. Iga osa annab 20 punkti. Eksam loetakse sooritatuks, kui testitav on kogunud vähemalt 60% võimalikust punktisummast, kusjuures ühegi osa tulemus ei tohi olla 0 punkti.
 
Eksamiosa kestus ja punktid
 
  • Esimene osa. Kirjutamine 30 min 20.
  • Teine osa. Kuulamine 30 min 20.
  • Kolmas osa. Lugemine 50 min 20.
  • Neljas osa. Rääkimine 15 min 20.
 
 
 
9. Väljastatavad dokumendid
 
Tunnistus, kui lõpueksam on sooritatud vastavalt hindamiskriteeriumitele ja osaletud 65% auditoorses õppetöös.
Tõend, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui pooltes auditoorsetes tundides.
 
Koolitajad
 
Maarja Must-Vikman. Eesti filoloog, täiskasvanute koolituse kogemus, vt CV.
 
Sulev Iva. Phd, eesti filoloog, täiskasvanute koolituskogemus, vt CV.
 
Angelina Savolainen. Eesti filoloog, vt CV. Töötab eesti keele lektorina MTÜ
Kamelias alates 2018. a. Lõpetamine 19., juuni 2018. Lõputöö teemal „Täiskasvanute motivatsioon eesti keele õppimisel Ida- Virumaal", juhendaja Birute Klaas-Lang.
 
Anneli Kööba-Orlov. Praktiline pikk täiskasvanute koolituskogemus, haridustase: teadusmagister, erialase eesti keele koolituskogemus.