Eesti keele suhtluskeele kursus

1.Õppekavad nimetused - eesti keele suhtluskeel

2. Õppekavarühm ja õppekava koostamise alus
Võõkeeled ja kultuurid. Eesti keel võõrkeelena.
3. Eesmärk ja õpiväljundid
Suhtluskeele kursused hõlmavad igapäevaelus kasutatavaid teemasid. Kuna keeleõppijate põhiprobleemiks on enamasti vähene julgus võõrkeeles suhelda, siis suhtluskeele kursus keskendubki eeskätt väljendusoskuse arendamisele ja annab kindluse õpitavas keeles suhelda. Tähelepanuta ei jää ka grammatikateadmised.

4. Õpiväljundid-põhinevad kuuldu, loetu ja rääkimisoskuse alusel

Kasutab kursustel õpitud uut sõnavara
Kirjeldab olukordi, sündmusi ja tegevusi
Arutab igapäevaeluga seotud teemasid ja sündmusi
Mõistab kõiki olulist tuttavatel teemadel, oskab neid seondada ja ennast väljendada ja suhelda
Käsitleb ja kasutab eesti keele grammatikat õigesti

Õpingute alustamise tingimused: vestlus,õpinguid võib alustada isik, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes on algeline keelekasutaja.

5.Õppesisu

1. Mina ja perekond. Enesetutvustus, faktiinfo. Pühad ja tähtpäevad, traditsioonid, ankeetide täitmine.

2. Elukutse, amet ja töö. Erialad, ametid, tegevused tööl, tööülesannete kirjeldus, CV. Tööpakkumised, kuulutused, töötingimuste kirjeldus, tööpäeva kirjeldamine jne.

3. Info, sündmused meie ümber. Päevakajalised sündmused, teadaanded, reklaam jne.

4.Teenindus- ja kaubandus

Teenuste liigid, poed kaubanduskeskused, maniküür, juuksur jne. Kõneetikett. Pretensioonide esitamine. Info kasutamine teenuste, hindade, asukoha jne kohta. Juhendite, reklaamide sisu mõistmine.

5. Haridus. Keelteoskus, haridusasutused ja info nende kohta. Arusaamine, mõistmine.

6. Toit, jook: toitlustusasutused, menüü mõistmine, tellimine, kombed, etikett, erivajadused jne.

7. Reisimine ja trantsport: trantspordiliigid, pilet. Vaatamisväärsused, reisikindlustus, korraldus, reisikirjeldus, broneerimine jne.

8. Tervis. Enesetunne: isiklik hügeen, e-tervis. Apteek, polikliinik. Enesetunne ja kaebused. Kiirabi.

9. Keskkond, ilm ja loodus: aastaajad, linnud, loomad, taimed, ilmateate mõistmie

10. Vaba aeg, sport, meelelahutus - kino, teater, sportimine, spordialad. Puhkuse planeerimine.

Tutvumine. Asesõnad. Sise- ja väliskoha käänded
Toitlustusasutuses. Nimisõna mitmuse nimetav ja ainsuse osastav kääne. Käskiv kõneviis.
Tähtpäevad. –i- lihtminevik. Küsisõna kes?, mis? Käänamine.
Ootamatud olukorrad.-si-minevik, ainsuse omastav jaosastav, kohakäänded
Vaba aeg, harrastused, puhkus. Käima, minema kasutamine, tegusõnade käändelised vormid.
See on minu lemmiktegevus. Määrsõnad - lihtsalt, alati, mõnikord,
Tingiv kõneviis. Põhiarvsõnad.
Kodu. Ühendtegusõnad.-MA-infinitiiv. Milline? Missugune? Ilus, hea, halb jt.omadussõnad
Arved, ostetud, müüdud, kas teie annate korteri üürile?
Tervis. DA-infinitiiv. Järgarvsõnad. Kuupäevad.
Kuidas te end tunnete? Omadussõnade võrdlusastmed. Lõpetamata, lõpetatud tegevus. Täisminevik OLEMA+NUD. Ja,aga, kuid.
Kaubandus. Mitmuse osastav. Käändsõna ainsuse põhivormid.
Mis teil täna seljas on? Kas Te oskate midagi soovitada?
Ilm. Tänane, homne ilm. Lubatakse,ei lubata, ei lubatud.

5.Õppemeetodid: kommunikatiivmetoodika ja aktiivõppemetoodika, paaris- ja grupitööd, dialoogid, rääkimisülesanded, rollimängud, grupitöö, kuulamisharjutused, vestlusringid jne.
6.Õppe kogumaht,selle ülesehitus, õppekeskkond ja õppevahendid
.Maht: 140 akadeemilist tundi, millest 140tundi on auditoorset tööd ja 140tundi iseseisvat tööd.

Õppekeskkond: loenguruum. Õppijate arv ühes grupis on max 15 inimest.

Õppevahendid: õpik ja töölehed

Õppeprotsess: Auditoorne ja iseseisev töö, mis tuleb õppijal sooritada auditoorse õppe vahelisel ajal. Üldjuhul on tegemist õppega, mis toimub 2-3 x nädalas.

Õppematerjalide loend:

1.Sirje Rammo, Maarika Teral, Birute Klaas-Lang, Mari Allik- Keel selgeks!. Eesti keele õpik täiskasvanutele- Tallinn Avita Kirjastus

2.Keeleklikk.ee

3.Silva Toming- Saame tuttavaks Tea Kirjastus

* Õpimotivatsiooni toetab turvaline ja rikastav õpikeskkond( rutiintegevused, näitlikkus, individuaalne lähenemine õppijatele, huvitav ja suhtlemiseks vajalik õppematerjal.

* Teemade ja õppetundide ainesisu arutatakse koos õpilastega.

* Tähelepanu keskpunktiks on suulise kõne( kuulamine, rääkimine) arendamine.

* Õppetöös lähtutakse olemasolevast keele valdamise tasemest, õppimise kogemusest.

* Autentsete tekstide kasutamine seob õppetöö tihedalt keelekeskkonna ja kultuurikontekstiga. Õpilasi suunatakse iseseisvalt leidma keelekeskkonnast autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama.

* Õppimisvõime tulemuslikkuse parandamise aluseks on sihipärane õpioskuste kujundamine( initsiatiiv rääkimissituatsioonide leidmisel, riskivalmidus suhtlemiseks, sõnavara ja reeglite grammatika omandamise tehnikad, aktiivõppe meetodid suhtlemisoskuste kujundamiseks)

* Grammatika omandamine toimub peamiselt leksikaalselt, sõnavaragrammatikana. Võimaluse korra jõutakse kõnepraktikas omandatu põhjal grammatiliste üldistusteni. Õpikukeskselt Vormimoodustuste õpetamiselt/ õppimiselt minnakse järk-järgult üle grramatiliste vahendite praktilisele kasutamisele.

* Eelistatud on 3-faasiline õppimiskeskse õpiprotsessi mudel-(evokatsioonifaas, tähenduse mõistmise faas, reflektsioonifaas)

Õpilaste keeleoskuse arengu hindamisel lähtutakse protsessihindamise põhimõtetest- võimalikult positiivsetest ilmingutest lähtuv hinnang edasiliikumisele, õpperühma töös osalemisele. Õpetajapoolse hinnangu andmisega kaasneb hindamiskriteeriumite tutvustamine õppijaile.

* Eelistatud on 3-faasiline õppimiskeskse õpiprotsessi mudel-(evokatsioonifaas, tähenduse mõistmise faas, reflektsioonifaas)

tutvustama.

* Eelistatud on 3-faasiline õppimiskeskse õpiprotsessi mudel-(evokatsioonifaas, tähenduse mõistmise faas, reflektsioonifaas)

Nõuded õpingute lõpetamiseks, sh hindamiskriteeriumid ja hindamismeetodid
Koolitus lõpeb hindamisega ja väljastatakse Kamelia Koolituskeskuse poolt tunnistus,kui on täidetud lõpetamise eelduseks olevad tingimused.
Tingimuste mittetäitmisel väljastatakse tõend osaletud tundide kohta

Õpingute lõpetamise eelduseks on osalemine 50 protsenti kontakttundides, kursuse lõpus tuleb sooritada koolitusfirmasisene test/ eksam, mis hõlmab rääkimist, kuulamist ja lugemist vastavalt läbitud teemadele. Lõputest loetakse lõpetanuks kui õigete vastuste arv on 60-100% maksimaalsest punktide arvust.

Lektorid:
1. Angelina Savolainen- eesti filoloog, pedagoogika moodul läbitud ülikoolis vt. CV
2. Maarja Must- Vikman- eesti filoloogia, töökogemus vt. CV
3. Sulev Iva Phd- eesti filoloogia töökogemus vt. Cv
4. Anneli Kööba-Orlov- praktiline töökogemus, haridustase, andragoogika vt. CV